Mul juhtus vahepeal see, mis juhtub ilmselt iga inimesega, kes tegeleb fotograafiaga. Klõpsates oma arvutis sõnale Computer, avanes mitte väga rõõmustav pilt. Välist ketast tähistas punane triip. C ketas punane….oh jah, aeg ” koristamiseks” käes. Jälle! Kuidagi liiga sageli juba. Kas ma siis pildistan palju või koristan vähe. Kes seda täpselt teab. Ühesõnaga hakkasin sorteerima. Mida alles hoida, mida võib juba prügikasti saata. Koristustegevuse käigus jäid silma ühed pildid, mis tehtud tegelikult juba peagi lõppeva aasta kevadel.
Niisiis teengi sellest toredast ajajärgust ühe postituse kohe ruttu ära, enne kui suur jõulueelne kiire mind endasse neelab.
Eelmisel sügisel oli selline lugu, et mind kutsuti tegema algajate fotokoolitust. Sügasin kukalt ja andsin nõusoleku, et kevadel, kui õues juba ilmad viisakamad, olen nõus koolitust läbi viima. Nii ma siis käisin mitmel pühapäeval õpetamas inimestele seda, mida ise armastan ja oskan. Vahepealne aeg kulus õppematerjali koostamisele, sest koolitada teisi on hea nii, et ise esmalt asjad paberil enda jaoks lahti kirjutad. Kirjutasin, mõtlesin, joonistasin skeeme, uurisin tarkade inimeste raamatuid. No paras ports tööd oli, aga mis eriti hea, siis see, et koolitust ette valmistades saad ise päris kindlasti targemaks. Kordad üle vanad ja teada tuntud tõed, uurid järgi asjad, mida ise vaistlikult tead, aga sõnastada pole osanud. No ja kui materjal endale kokku pandud, on hea tugev tunne õpetada teisi. Planeerisin nii teoreetilist osa kui praktilist ning iga tunni lõpus andsin väikesed kodused ülesanded, mida siis järgmisel tunnil kenasti koos analüüsisime. Koolitus sai tore ja õpilased olid usinad ning huvitatud õppimisest. Igaüks vastavalt oma võimalustele ja ootustele. Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et väiksemates kohtades leidub inimesi, kes viitsivad kirjutada projekte, et korraldada inimestele kursuseid. Väga palju on ju neid inimesi, kes ei saa sõita ennast koolitama Tallinna või Tartusse. Mina olin omakorda tänulik sellele toredale ja kirjule kambale, kes minu koolitustel käisid, sest läbi teiste koolitamise õpib alati ka ise ning boonusena leiab uusi samade huvidega sõpru.
Sellest vahvast perioodist jäid mulle meenutuseks mõned pildid, mis õnnestus õpetamise ja juhendamise vahele klõpsata :)
Ka päris pisikese fotoka omanikul on alati midagi õppida :) ja praktilised tööd said kõik kenasti tehtud.
Vaatamata ülijahedale ilmale, olid kõik rõõmsad!
Vahest ajas parameetritest arusaamine kulmugi kortsutama…
Teolt tabatud õpilane :)
Kõikidel tuli vahelduseks modelli rollis olla, et kaaskursuselased saaksid harjutada pildistamist ning modelli juhendamist ja modell omakorda poseerimist
Meie lõbus ja õpihimuline kamp :) Üks ühispilt sai tehtud esimesel välikoolitusel ja hirmus jaheda ning tuulise ilmaga. Puudu on sealt vaid üks ema tütrega, kes pidid varem ära minema.
Ja meie kevadine pilt peale lõpetamist,siis, kui me avastasime, et võiks ju lõpupildi ikkagi teha :D Paraku olid selleks ajaks osad juba jõudnud ära minna, sest päikeselisel pühapäeval on vaja veeta aega ka perega ja pildile jäid siis need, kes kauemaks lobisema jäid.
Minu armsad ja rõõmsad inimesed :)
Koolitused said tehtud ja mina jõudsin koju koos kauni kollase metstulbikimbuga. Kosutasin ennast mõnusa smuuti ja koduse jäätisega ning läksime meiegi K-ga õue aega veetma.
Praeguseks hetkeks on mul hea meel teada, et kursuslased aktiivselt pildistavad ja mõnelgi neist on ette näidata silmapaistvaid tulemusi. Mul oli rõõm neid õpetada :)