Nii lihtsalt on, et aega on täpselt nii palju, et kõike ei jõua. Nii jõuab ka mõtisklus lõppenud kooliaastast kirjaridadesse alles nüüd, kui jaanidki peetud. Vahepeal on olnud lihtsalt nii palju olulisemat ja põnevamat teha, kui et istuda arvutis ja kirjutada. Kroonika tarbeks aga siiski – panen midagi kirja. Sel lihtsal põhjusel ma püüangi pidevalt mingit järjepidevust kirjutamisel hoida, et pärast hea endal asju vaadata ja tütargi vaatab ajalugu, et mis oli ja kuidas oli. Kus käisime ja mida tegime. No ja võib olla keegi loeb veel meie blogi ja nopib siit endale midagi kasulikku välja. Mine sa tea. Ühesõnaga üks kooliaasta sai taaskord läbi ja saame lõpuks kergemalt hingata.
Ega me nüüd terve kooliaasta vaevaga hinga, aga fakt on see, et elu läheb alati lihtsamaks, kui kooliga sebimist ei ole. Lisaks veel siis muidugi vabadus muusikakoolist( mitte harjutamisest siiski :P ), trennist ( mitte vabagraafikul trennist) ja laulustuudiost( sellegagi on suvel ühte koma teist ees ).
Et siis kuidas meil kolmas kooliaasta kulges.
Pilku seljataha heites – siis ladusalt ja peaaegu alati rõõmsalt. Vahest sekka veidi väsimust ja tüdimust ka. Inimlik. Liigses rutus ja tihedas tempos unustab inimene ära oma hinge ja siis tulebki väsimus külla, et tuletada meelde lihtsalt inimeseks olemist.
Kooliaasta sai lõpetatud väga hästi. Ma vahest mõtisklen, mis on selle hästi ja väga hästi vahe. Et kas väga hästi on ainult siis, kui tunnistusel kõik viied ? Et kas laps peab õppima ainult viitele selleks, et lapsevanem saaks pärast kiituskirjadega ennast ehtida? Mulle tundub, et lapse hea õppeedukus on siiski lapse enda teene iseendale. Ühesõnaga mina ei ole oma peres lastelt kunagi eeldanud viielisust, vaid tarka õppimist. Sellist, kus olulist osatakse eristada ebaolulisest ja õigel ajal teha õigeid valikuid ning seada endale vajalikke eesmärke.
Oluline on see, et ükski aine raskusi ei valmistaks, alla oma võimete ei õpitaks ja loov mõtlemine on tähtsam, kui puhas viielisus ja faktiteadmised.
Meie tipsil ongi sel aastal väga hea tulemus see, et tunnistusel on üks 4 ja kõik teised viied. See neli oleks võinud olla ka täiesti vabalt viis, aga sel korral ei ole ja sellest pole mittekuimidagi. Mul endal on tegelikult hoopis väga hea meel sellest, et emakeele tasemetöö sai ta tehtud sisuliselt maksimumile. 50 punkti 51 – st.
Emakeelt võiks inimene tõesti osata väga hästi.
Kui küsisin, mis sul sel aastal koolis lemmikõppeained olid, tuli vastuseks- inglise keel, emakeel, matemaatika, kunst, käsitöö, muusika, inimeseõpetus. Naljakal kombel loodusõpetus ja kehaline lemmikute hulka ei kuulunud, kuigi mõlemad õppeained on tal viied. Aga ega kõik ei peagi siis lemmikud olema.
Ühesõnaga, kolmas klass edukalt lõpetatud ja kahjuks jäetud hüvasti ka oma esimese, väga armsa õpetajaga. Meie koolis on paraku algklassid kõigest 3 aastat. Püüdsime küll lapsevanematega saavutada olukorda, kus klass saaks jätkata endise õpetajaga, aga jah, tulutult. Mõned päevad tagasi saime teada, et põhikooli alustavad meie lapsed matemaatikaõpetaja tiiva all. Loodame, et nad hoiavad siis üksteist hästi.
Ma ei tea, kas igal pool, aga meie maakonnas on kombeks kolmanda klassi lõpus teha ära jalgrattalubade eksam. Teooria, platsisõit ja linnasõit. Päris korralik pähkel lastele ja esimese korraga kukkus eksamitel läbi vaat et pool klassist. Õnneks oli neil võimalus teha korduseksam ja klassi lõpetasid kõik lapsed lubadega. Tips sai eksami tehtud puhtalt ja esimese korraga. Eks ta on seda rattasõitu juba ka päris mitmeid aastaid harjutanud ja koos minuga ringi rallinud nii tänavatel, kui asulaväistel teedel. Liiklusmärke teab ta aga nüüdseks päris kindlasti minust tibake paremini :P
Hurraa, kooliaasta läbi ja kõige lemmikumad kommid peos!
Edasis siis muusikakool. Kolmas klass lõpetatud viitega. Lisapillina saksofon läks terve aasta minumeelest kuidagi laisalt, aga aasta lõpus avastas õpetaja, et noooo pill oleks tegelikult vaja remonti viia, muidu see segab lapsel mängimist :) Mina selliste konksuga pillide osas ei oska sõna võtta, aga harjutamise järgi oli mulgi juba selline kahtlane karvane tunne, et pillil on midagi viga. Oligi. Käis mai alguses Nõmmel meistrimehe käes ära ja sai palju paremaks. Lapsel tuli rõõm pillimängust tagasi ja kõik oli hästi.
Aasta peale esinetud mitmetel kontserditel ja konkursil läks samuti hästi. Ise ma kohal olla ei saanud, aga kui musakooli direktorilt uurisin, kuidas lapsel seal läks, ütles ta, et väga hästi.
30 osaleja seas oma vanuserühmas, kus osad lapsed õppisid tegelikult juba neljandat aastat, tulla esikolmikusse oleks eriline õnn, aga olla esimese 6 seas, on juba väga hästi.
Nüüd naudib koolivaheaega ja mängib peaaegu iga päev oma pille. Nendel päevadel ei harjuta, kui sõidame kusagile ära. Klaveriõpetaja andis suveks 5 lugu ja saksofoniõpetaja 3 lugu. Oh seda rõõmu :D Õnneks keegi siin ei nurise, klaveril on kaks lugu juba üsna selged ja saksofonil 1 lugu küpsemas. Ma käin ka vahest ja harjutan vaikselt neid lugusid, klaveril. Saksofoni ma heaga parem ei näpi. Ennem võtan nurgast kitarri ja tinistan, kuni sõrmed ütlevad ai!
Kevadkontserdi etteaste, kus muusikakool sai 45 aastaseks
Üks konkursil esitatud paladest
Judotreeningutes sai samuti kevadel kolmas hooaeg lõpetatud. Esimene vöö oli valge, siis järgmine eksam oli kollavalgele vööle, sellest järgmine kollasele ja sel kevadel tegi ära kollase-oranži vöö eksami. Rõõmustas kohe sajaga. Millegipärast ta väga kahtles endas. Avaldas lausa arvamust, et parem proovib seda eksamit sügisel teha, sest siis on ka veel võimalus. Utsitasin teda siiski takka, et õpi rahulikult teooriat vööeksamiks ja võtteid ju ometi tead, trennis neid 3 x nädalas teete. Soovitasin tal anda endale vähemalt võimalus, et ehk saab siiski tehtud. Õppis, isegi minul hakkas jaapanikeelne terminoloogia osalt külge :D Värises, pabistas ja läks eksamile ning sai tehtud, pealegi veel väga hästi. Treener kiitis ja ütles, et tips üllatas teda väga hea sooritusega. Nii ongi selle asjaga, et tuleb endale võimalus anda ja ei maksa ennast alahinnata. Oh seda rõõmu, mis lapse silmades säras, kui eksam läbi. Kurvaks tegi teda ainult see, et noormees, kellega koos ta võtteid tegi, ei saanud eksamit tehtud. Pole hullu, küll trennikaaslane suvel veel kordab asju ning ehk on abi laagrinädalastki ja saab sügisel kindlasti vööeksami tehtud.
Judo on meil puhtalt füüsiliseks tegevuseks, et koolielu ei kulgeks ainult koolis, klaveri taga ja laulmas istudes. Kõige tähtsam on ikka see liikumise rõõm. Ja kuigi klaveriõpetaja parema meelega ei näeks teda trennis käimas, siis meie otsus on olnud ikka ja alati ennast füüsiliselt liigutada.Trennis lihtne ei ole, sest oma kaalukategoorias tal meie klubis tüdrukuid pole. Üks tütarlaps on neil seal päris pisike ja kleenuke ja teine on jälle liiga suur juba. Nii tulebki madistada poistega ja ega see nüüd lihtne küll ei ole, aga seda pole ta siiani öelnud, et enam trenni minna ei taha. 3 x nädalas on mõnus ennast peale pikka koolipäeva tühjaks rahmeldada.
Mis siis veel?
Muidugi, laulustuudio. Seal on alati tore. Laulustuudios saab palju laulda ja laulda lapsele meeldib. Hooaeg lõppes suurepärase kontserdiga. Kaks tundi täis muusikat möödusid nii kiiresti, et ei saanud arugi, aga mis seal salata – kontsert oli suurepärane. Meie tipskin laulis mudilaskooris ja soleeris ühe pääsukeselauluga. Ja muidugi ühendkooride laulud kogu stuudioga. Meil ju seal mitmeid koore ja pealegi veel A kategooria koorid. Kõik pääsesid suurepäraste tulemustega laulupeole.
Mudilaskooris laulab meie laululind ilmselt viimast aastat, kuigi neljas klass peaks samuti veel mudilaskoori kuuluma. Eelkoorist mudilaskoori pandi ta samuti aasta varem ja tõotab mudilaskoorist lastekoorigi minek tulla varem.
Peale kontserti oli suur kringlisöömine ja sõber Sassiga naljategemine :)
Laulusõpradega kohtutakse veel suve jooksul aga kindlasti. Kohe, kohe nädala lõpus on kõikidel laulusõpradel ees XII noorte laulu- ja tantsupidu ”Mina jään”. Loodame südamest, et ilmataat meile armuline on. Mida aga veel eriti oodatakse, see on augustis toimuv stuudio laululaager Soomes, Märkiös. Sealt tuldi üleeelmisel aastal tagasi ülivõrdes emotsioonidega, seega nad juba teavad, mida oodata. Üle aasta see laager toimub ja kohad saavad täis ülihelikiirusel.
Kontsert läbi, seisis meil ees kodutee, läbi õites kodulinna.
Lõpuni võttis aga kooliaasta kokku hoopis mõni päev tagasi toimunud üritus. Nimelt lõpetas gümnaasiumi tirtsu kallis suur õde.
Järelpidu oli lõbus :)
Elagu suvevaheaeg ja palju toredaid tegemisi!!! Õekesel ees sisseastumine ülikooli, vennal sai läbi magistriõppe esimene aasta. Teised meil hetkel koolis kas enam ei käi või veel ei käi.