Sussikott või muidukott

Igasuguseid kotte pole kodus kunagi liiga palju. Lastel kaasaarvatud. Vähemalt meie K- l on alati vaja igasuguseid erinevaid kotte, sest pidevalt on tarvis midagi kusagile vedada ja olenevalt siis asjadest ja asjade hulgast valib ta alati selle kõige sobilikuma koti. Meil neid nagu oleks kodus küll, aga ikka on arvamus, et mõni võiks olla veel. Just esitati tellimus, et tema uutele vildikatele oleks tarvis ühte suuremat lukuga kotti. Eks tuleb võtta plaani. Millal plaan realiseerub, ma ei oska veel öelda, aga kirja sai paberile küll. Jajah, mul reaalselt ongi pidevalt nimekiri ees, mida on vaja teha. Muidu unustan veel midagi kogemata ära. Kui tehtud, tõmban nimekirjast maha. Mingil imelikul põhjusel aga nimekiri täieneb kiiremini, kui kahaneb :P
See selleks.
Jutt pidi tegelikult tulema ühest konkreetsest kotist, mille tegin hoopis sünnipäevakingituseks noorele preilile.
Õmblesin enamuse kotist lapitehnikas, puuvillasest kangast ja ülemine osa ning põhi on tugevamast dekoratiivkangast, mis on 80% puuvill ja 20% polüester koostisega. Sees on puuvillane vooder. Suurus on selline parasjagu, et sisse mahuvad nii tantsutrenni asjad, kui ka kehalise kasvatuse riided. Kott igaks elujuhtumiks, sest mine tea mida noortel preilnadel kõike kotiga vedada on vaja.

kott

kott

kott

kott

This entry was posted in MINU KÄSITÖÖ. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga