Käes ta ongi, kevadkuu – mai.
Kui nüüd veidi, õige veidi viriseda, siis kevad on sel aastal olnud ikka päris pika vinnaga. Lubab sedasi sõrmeotsakesega ja narrib, aga ei miskit. Ikka on õues külm, tuuline ja vihmalörtsine.
Noh, ma olen üldiselt kannatlik inimene, aga sel aastal ei oska varsti enam isegi mina lohutada ennast mõttega, et …pole olemas halba ilma, on valesti valitud riided :) Lihtsalt tahaks sooja ja õhemat jopet. Aga olgu, lohutan ennast siis sellega, et meil vähemasti ei ole maavärinaid. Elame veel tuleva nädala lubatud lörtsi ja öökülma üle ning siis vast tuleb lõpuks päris kevad ka.
Muidu on aga kõik hästi.
Töö, töö ja veelkord töö. Onju hästi :)
Hetkel kalendrit vaadates rahulikumat aega nagu ei paistagi. Kogu aeg on selline tempo peal, et vahest unusta või mõni asi peaaegu ära. Laupäeva õhtul juhtus just nii, et jõudsin mõelda……tööpäev läbi ( hull päev oli), homme saan ometi lõpuks hommikul veidi magada…..ja siis vaatasin oma kalendrisse. Opaaa, hommikul pean olema hoopis Teenusel inimesi koolitamas. No hea, et ikka vaatasin oma kalendrisse. Õnneks koolitus oli mul kõik kenasti juba eelnevalt ette valmistatud. Nii sain astuda pühapäeva hommikul rõõmsalt 23 toreda õpilase ette ja veetsime koos 3 produktiivset tundi. Kahel pühapäeval saame veel kokku. See tähendab, et mai lõpupoole saame teha õpitust kokkuvõtte. Õpetaja annab ju ikka õpilastele koduseid töid.
Järgmine nädal on samuti õppimist ja õpetamist täis. Kahel päeval koolitan siin ja seal ise ja ühel päeval kuulan teisi. Nädala lõpus tahaks jõuda veel karumessile ja kõige muu kõrval oleks vaja jõuda teha päris palju tööd. Pilt on päris kena – mais pole ühtegi vaba nädalavahetust. Eks ma siis millalgi suvel püüan veidi puhata ja mängida. Teisiti lihtsalt ei saa.
Mais on vast niipalju meelelahutust, et lapsel tulevad nii laulustuudios, kui muusikakoolis kontserdid ja sinna lähen kindlasti kuulama. Päris kuu lõpus on meil siin etendumas vägev muusikal, sinna läheme ka. Emadepäeva puhul on muidugi koolis samuti üks kontsert. Estonias kriibib hinge paar head kontserti, aga vaatame, kas need kuidagi ajaliselt klapivad. Kuu lõpus on muidugi üks maiuspala ootamas – Annie Sloani värvide jätkutöötuba. See on midagi hingele.
Et see jutt kuidagi kiunu ja vinguna ei paistaks, siis muidugi, tööd võtan ma endale kaela ikka alati ise, aga see töö lihtsalt ise sedasi tulebki minu juurde. Õnneks mulle meeldib käia pildistamas, õmmelda, teha muud käsitööd ja teha erinevaid koolitusi. Niiet jah, üks tramburai kogu aeg käib, aga ma armastan seda, mida ma teen ja see teeb meele rõõmsaks. Võib olla lihtsalt tuleks hakata mõtlema tasapisi kuidas oma elu ümber korraldada nii, et jääksidki ainult need kõige armsamad tegevused.
Kokkuvõtteks – ootame kooliaasta lõppu, sooja suve ja oleme rõõmsad!