Kui nädal tagasi seiklesime lastega Keava rabas, siis sel korral viis meie tee Jalase rabasse.
Nädala lõpus kutsus hea sõber Ilvi meid Kirkega räätsamatkale ja kuna me kumbki polnud varem räätsasid lähedalt näinud, siis otsustasime kampa lüüa. Seda enam, et kuni seda ilusamat talve veel jagub, tuleb võimalust kasutada ja palju looduses liikuda.
Ilvi korjas meid lõunapaiku peale ja sõitsimegi Jalasele. Kogu matkaseltskond sai veidi aja jooksul kokku ning retk rabasse võis alata.
Väga mõnus oli. Ilm tuulevaikne ja külma napp 6 miinuspügalat. Kõigepealt sammusime metsas, imetlesime kõrgeid ja sirgeid puid, metsavaikust ja lumist ümbrust.
Mõne aja pärast jõudsime lagedale, kust algas laudtee rabasse.
Edasi liikusimegi mööda laudteed rabajärve suunas
Teel nägime mingi looma urgu ja Kirke leidis igatahes endale põske pistmiseks isegi ühe külmutatud pohla. Või oli see jõhvikas :P
Lõpuks olimegi täitsa järve ääres ja pidasime väikese teejoomise pausi
Tee joodud, panime räätsad alla ja minekule. Ma olin alguses kergelt skeptiline nende räätsade osas, et noh, ma saan ju niisama ka siin kõnnitud. Pole põlvini lund ega muud ekstreemsust, aga Ilvi ärgitas proovima ja lõpuks olime me kõik tänulikud, et seda tegime, sest see oli uutmoodi kogemus. Midagi sellist, mida varem pole teinud ja tegelikult oli nendega liikuda üle ootuste kerge ja mõnus. Ei pidanud lumiste pokude vahel seiklema vaid sai mugavalt edasi astuda. Eks veidi turvalisem ka. Kui kuskil all oleks olnud vesi, oleks räästad olnud abiks ja saapad jäänud kuivaks. Õnneks me vett ei näinud.
Ühispildi tegemise ajal lendas meie peade kohal väga madalal suure mürinaga lennuk, aga oli nii pilves, et tema asukohta me ei tuvastanudki. Sellepärast osad nii taevasse vaatavadki :)
Ja edasi mööda raba seiklema…
Rabas oli nii ilus, et tegime ikka mõned toredad poosepildidki. Nii ilusa lumise kaunistuse kõrval oleks ju lausa patt olnud mitte poseerida.
ja siis jälle ikka edasi ja ringiga tagasi
Räätsad tegid selliseid toredaid tilgakujulisi jälgi
Tegelikult tegime veel rabas räätsadega suure südame, mida võiks madallennul taevast täitsa näha ja mõned tegid lumeingleid, Kirke kraapis järvel lume alt jää välja ja vaatas, kas kalad on kodus, aga need pildid ei saanud esimese hooga väikesesse formaati ja nii nad siit jutust välja jäidki.
Mis siis kogu selle jutu mõte on …
…kõigepealt ikka see, et on ütlemata tore, kui on sõpru, kellega koos vahvaid asju ette võtta. Teiseks see, et käige kindlasti looduses. Eestimaal on nii palju kauneid paiku, mida külastada ja isegi siin elades, ei ole me paljudesse kohtadesse jõudnud ja alati on üllatusi. Kolmandaks – proovige ikka teha asju, mida varem pole teinud. See on lõbus :)
Põsed kõigil punased, meel rõõmus, 5 km matkatud ja tuju hea – oli aeg pöörata nina tagasiteele…
Kel huvi, siis Ilvi käest saab räätsasid laenutada ja nendega saab liikuda päris erinevatel maastikel. Kaugelt mitte ainult lumises rabas :)
Toredat sõbrapäeva!