Rabades on praegu tõesti selline mõnus vaikelu ja aeg ajalt käivad siis seal seda rahu rikkumas meiesugused tegelased. Eiei, me seal ei lärmanud, ega röökinud ega teinud muud paha. Ikka jalutasime, nautisime, imetlesime loodust ja lapsed vahepeal tegid tagaajamist ja muid lõbusaid asju, et külm ei hakkaks, sest külm oli õues küll.
Pühapäeval tuli noorem R taaskord koju käima ja kuna hommikul oli õues nii ilus, siis jätsin kõik oma vajalikud tegemised mõneks ajaks sinnapaika ja suundusin koos lastega rabasse. Võtsime ette Keava raba. Lihtsamalt öeldes – lähima raba. Märjal ajal sinna enam väga hea käia ei ole, sest sealne laudtee on lootusetult nahkas ning torn on samuti juba mitu aastat maha lammutatud. Praegusel külmal ajal aga kannatab seal kenasti liikuda, kuigi….ega rabad nii väga jääs polegi. Kohati vajub läbi. Turvas hoiab kenasti soojust enda sees ja jää pole kaugeltki kindel.
Oli seal rabas peale meiegi seiklejaid. Vastu tuli üsna mitu mitu autot, rabajärvel oli üks noortepunt uisutamas ja filmimas ja teiselt poolt tuli üks üksik rändaja meie suunas. Üldiselt oli seal aga mõnusalt vaikne ja avar ning tundsime ennast seal täitsa omaette. Pealegi oli seal väga ilus. Muudkui kõnni ja imetle.
Jalg vajus läbi…
Eks nende liikuvate objektide pildistamine on omajagu lõbus ja tore, aga tegelikult ma pildistasin rabas ikka seda ilusat talvist vaikust ka. Kui hästi vaadata, saab aru, et oli väga mõnusalt vaikne. Tegelikult siiski ühes suunas minnes ulus päris vali tuul. Kui tagasi tulime, jäi tuul selja taha ja siis oli tõesti mõnusalt vaikne.
Peale mõnusat matka võtsime suuna Kehtnasse ja läksime sööma meie lemmiksöögikohta – Eastern Outback -i. Nagu tellitult, istus seal juba triibuline A ja hoidis meile kohti :) Söögikoht on ikka nii populaarne, et see vist pole kunagi tühi ja süüa saab seal ikka esmaklassiliselt ning mis peamine, mõistliku hinnaga ja hea teenindusega.