1.oktoobril oli rahvusvaheline muusikapäev ja mõtlesime lapsega, et veedaks selle päeva Tallinnas. Linnas oli väga suur valik erinevaid kontserte ja nii otsustasimegi, et võtaks sellest päevast maksimumi.
Kontserte oli väga erinevates paikades, aga valisime välja kontserdid, mis toimusid Telliskivi Loomelinnakus. Seal esinesid ERSO erinevad kooslused erinevates kohtades. Ühesõnaga palju head muusikat!
Linna jõudes läksime kohe loomelinnakusse, sest juba kell 11.30 esines poetänaval 16 ERSO muusikut, kes olid hargnenud laiali mööda tervet tänavat ning igaüks mängis oma viisjuppi. Dirigent näitas kuskil keskel seistes alustamiseks käega märku ja läkski lugu lahti. Keskel seisis ERSO trummar Kaspar, kes terve selle aja rütmi lõi, sedakorda küll mitte trummide taga, vaid väga valjult heliseva väikese taldrikuga.
Järgmisena liikusime Punasesse Majja, kus hakkas just esinema ERSO brass, dirigindiks Andres Kaljuste. Puhkpillimuusikat olid tulnud kuulama kohe väga paljud inimesed ja ega me väga lähedale ei pääsenud, aga õnneks kostavad puhkpillid igale poole väga hästi.
Ühest kohast teise liikudes jalutasime mööda linnaku tänavaid, kus samal ajal toimus telliskivi kirbukas. Mahti meil müügilolevat kraami uurida ei olnud, aga üldine meeleolu oli kõkjal väga rõõmus. Kes jalutas niisama, kes müüs oma kraami, kes sõi kuskil midagi, kes kõndis kontrabass kaenlas ühest kontsertpaigast teise. Loomulikult liikus suurem osa rahvast ühest kohvikust või saalist teise, et kuulata järjekordset kontserdit.
Järgmiseks otsustasime minna restorani La Tabla, kus hakkasid varsti esinema Triin Ruubel( viiul) ja Mati Lukk ( kontrabass). Võtsime plaani minna kohale aegsasti, et leida endale istekoht ning juua midagi sooja. Õues oli mõnusalt päikeseline ilm, aga tuul tahtis küll kõrvad peast ära viia. Nii me seal siis istusime, jõime oma sooje jooke, imetlesime armsaid valgusteid ning ootasime kontserdi algust.
Väike ruum läks lõpuks ikka rahvast täitsa täis, aga kahetsema küll ei pidanud. Väga äge kontsert oli. Eriti meeldis üks Grümbergi pala ning lisapalana esitati meile üks lugu plaksutades.
La Tablast läksime edasi Frenchy kohvikusse, kus ERSO kammermuusikud esitasid juba prantsuse imprerssionismi muusikat. Nauditav kontsert, kuigi kuulata väga mugav ei olnud, sest rahvast oli seal lausa liiga palju.
Peale seda kontserti jalutasime Depoo turule, söögikohta nimega Peatus. See oli kahest vanast rongivagunist koosnev söömispaik. Seal hakkasid mõne aja pärast esinema ERSO muusikud Kaido Sussi ja Mari – Katrina Sussi. Oli niiöelda kahemehebänd, kus esitati põhiliselt Kaido enda loomingut, mida ta saatis vaheldumisi kitarril ja süntekal. Daam aga sekundeeris viiulil ning laulis samuti paar laulu. Oli selline kergemat sorti muusika, aga päeva lõpetuseks päris tore.
Kell oli sujuvalt saanud juba neli, ning tee mis tahad, kõht läks tühjaks. Valisime jupp aega, aga lõpuks maandusime Lendavas Taldrikus. Ronisime mõnusasti teise korruse rõdule ja seadsime ennast mugavalt sisse. Liiga ruttu me süüa ei saanud, sest rahvast oli palju, ning teenindajal ja köögil käed jalad tööd täis. Lõpuks jõudis siiski toit meieni. Omameelest me ei võtnud midagi üleliia vürtsikat, aga oi, kus põletas ja porstud olid ka päris hiidportsud. Sõime ja mõnulesime, aga pea poole toidust palusime lõpuks kaasa pakkida, sest rohkem lihtsalt ei jaksanud süüa. Igatahes oli meil olemas õhtusöök.
Kõht täis, jagus aega ka kiigutuuriks
Kuna meil oli plaani võetud veeta terve pikk päev Tallinnas, siis järgmisena otsustasime minna jalutama läbi Kalamaja mere poole.
Vahepeal tuli mängida salaseltsi ja uurida elu :)
Kalamajas on palju kontrasti. Uued ja vanad majad.
Jalutades olime varsti mere ääres. Täpsemini lennusadamas. Käisime korra muuseumis sees, sest meil oli mõte sealt üks vajalik kingitus osta. Muuseumi endasse oli sel korral paraku juba hilja minna, sest seda hakati poole tunni pärast sulgema, aga õnneks me oleme seal juba korra käinud. Eks mõni teine kord siis jälle.
Edasine siht oli rannaäär ehk õigemini kultuurikilomeetri promenaad.
Päris tore mereäärne jalutusala ja rahvast oli seal liikumas üsna ohtrasti. Isegi muusika mürtsus ja inimesed istusid ning nautisid mõnusat ilma. Tuul oli selleks ajaks juba pisut raugenud ja jalutada oli hea. Sellisest küljest polegi me varem kesklinnale lähenenud. Jalutada saab isegi patarei vangla taga.
Jõudsime välja Kultuurikatla suure korstna juurde.
Sealt polnud enam kauge kesklinnani.
Huvitavad “autod” olid tänavale tekkinud.
Oligi õhtu käes tegelikult. Kõndisime vaikselt läbi vanalinna rongijaama ja sõitsime eelviimase rongiga koju. Palju head muusikat, pikk jalutuskäik ….täiuslik laupäev