Ega kui seda aega ei võta, siis teda ei tulegi. Jajah, ma tean, et praegu mul ootab tegemist tegelikult kuhjaga asju, aga…puhata ja mängida peab ju ometi olema võimalust. Vaatan vasakule – kangahunnik, millest oleks vaja õmmelda( Eile sain ühe beebiteki valmis). Vaatan paremale…mitu plaati oleks vaja valmis kirjutada ja ära anda ( Kõik kliendid ei armasta käia pilvekanalites piltide järel). Vaatan selja taha….jajah, seal on paberitöö materjalid ja mõned plaadiümbrised tuleks teha ( Üks sai eile hommikul enne tööd valmis. Eda, teie pildid on valmis!!!). Enda ette arvutisse vaatamisest ma ei räägigi – päris mitme fotosessi pildid oleks vaja üleandmiseks valmis seada. Jah, siis on vaja veel üks artikkel kirjutada ( eile õhtul saatsin ära), koolitusmaterjal kokku panna, veel ühe teise koolituse materjal ette valmistada. Olgu, aitab. Ma ei jõua niiehknaa kõike üles lugeda ja mis tähtsust sel olekski. Selle loo lõpetasin samuti kaks päeva hiljem :D
Point tegelikult selles, et praegu otsustasin kirjutada valmis Helsingi tripi vol.2 /2.
Niisiis….
….tulime Kirke ja Ingega saarelt tagasi Helsingi kesklinna. Praamikeselt väljudes hakkas sel päeval esimest korda sadama ladinal ja kuna me olime turuhoone lähedal, pistsime punuma just sinnapoole, et saada katuse alla ja tutvuda naabrite pealinna turuoludega. Meie rõõmuks ootas meid puhas ja kaasaegne turuhoone igasuguste põnevate pakkumistega. Uudistasime seal oma pool tunnikest.
Oo, seal olid igavesti pirakad beseekoogid
Astelpaju ja muude marjade puru oli Soomes kõvasti kallim, kui ma ise näiteks Merepäevadelt ostsin Semu mahlatootjate käest.
Turul oli palju erinevaid söögikohti
ja muidugi müügikohti
Ühes söögikohas pakuti ainult suppe ja ikka väga suurtest taldrikutest
Nägime, kuidas noor naine tegi ennastunustavalt erinevaid muffineid
Ilusat käsitööd müüdi
Kevadrulle erinevas suuruses
Ja isegi meresiilikuid. Vähemalt ma arvan, et need olid meresiilikud, poolitatud.
Väga priskeid võileibu pakuti.
Oli kohvi – ja veinibaare
huvitavaid valgusteid
Ja Muumidega komme
Igal juhul meile see turg väga meeldis ja tõepoolest, oleks ikka väga vahva, kui meilgi kõik turud näeksid taolised välja. Seal oli loomulikult lihalette ja juustulette jne. Nagu turul ikka.
Praegu on Tallinnas midagi sinnapoole, kuigi märksa väiksem, vast ainult Sadamaturg. Ideaalis võiks olla soliidne turg Balti jaamas ja sellest ma parem ei räägigi, kui väga ma igatseks Raplasse korralikku taluturgu.
Ühesõnaga turul sai tiir tehtud ja mõtlesime, mis seal ikka – kilematntlid jälle selga ja õue vihma trotsima.
Kuid, oh seda üllatust- õue minnes oli vihm üle läinud ja päike hakkas piiluma. Veidike veel ja kõik kohad olid kuivad, nagu polekski sadu olnud. Ilm muutus tuulisest ja sombusest suurepäraseks.
Läksime jalutama. Läbi linna vonkles maratonirada ja aeg ajalt keegi jälle jooksis
Edasi jalutasime mööda erinevaid uulitsaid ja imetlesime arhitektuuri.
Pargis olid puud saanud endale põnevad kostüümid.
Ja mis Helsingis käimine see oleks, kui me poleks jälle otsapidi Akadeemilises raamatupoes :) Kirke tuustis seal omasoodu ringi. Vaatas, mis tuttavatel raamatutel on juba soomekeelsed järjed tekkinud ja unistas, et meilegi võiks juba tõlked kohale jõuda. Näppis moemuttide modelleerimisraamatuid ja valis endale suurt ning paksu värviraamatut. Sellist, mida mulle ka salaja meeldib vahest värvida. Mina aga luusisin ringi ja otsisin Mekkotehdase värsket raamatut. Inge jälle uuris teda huvitavaid raamatuid.
Loomulikult oli seal veel mitmeid ja mitmeid kauneid raamatuid, mida ma silitamiseks koju oleks vedanud, aga…õnneks saab kaine mõistus minust alati võitu.
Päris tühjade kätega me raamatupoest muidugi ei väljunud ning koju sai toodud uhiuus Mekkotehdase raamat “Koulutyttöjen tyyliin” ja Kirke sai ühe väga ilusa värviraamatu. (Mul on siis jälle mille kallal kiibitsemas käia, kui tuleb värvimisisu peale.)
Raamatust olen juba kuskil eespool paari sõnaga kirjutanud, aga kindlasti tuleb sellest juttu veel edaspidigi.
Peale kaupluses seiklemist otsustasime, et lähme teeme trammiga ühe pikema linnatiiru. Teadsime, et see tramm peab minema mööda ka Linnamäki lõbustuspargist, sest paar nädalat tagasi me selle numbri trammiga alles tulime sealt kesklinna tagasi ja nii oligi plaan, et kui mõte tekib, hüppame lõbustuspargi juures trammist välja ja läheme teeme seal mõne asja peal paar tiiru. Nojah, aga kuidas sellega oligi, et inimesed teevad plaane, jumalad naeravad. Said nad seekord vist tõesti naerda päris südamest, kui meie Ingega mõlemad olime ninapidi linnaplaanides ja ajasime näpuga järge tänavatel, kus tramm liikus. Kui juba hakkas sihtkohale lähemale jõudma, siis….no jälle pööras eiteakuhu. Trammijuht perioodiliselt midagi muudkui rääkis, millest meie ei saanud muffigi aru ja lõppkokkuvõtteks olime mingi imeväe läbi jälle kesklinnas tagasi :D Ei tea, kas oli see seotud selle suure linnas toimunud maratoniga või mis, aga trammijuht rääkis ka kellaaegadest ja paistab, et mingi ajavahemiku see tramm lihtsalt oma maršruudi lõpuni ei sõitnud vaid pööras varem tagasi. Jah, karussellitamas jäi käimata, aga õnneks see polnud meil ka surmkindel plaan. Saime niisama ringi vaadata. Kirkel aga tegi kogu see asi vist parajalt nalja ja tema enamuse ajast näksis halvaad ja itsitas.
Kesklinnas tagasi, käisime söömas ja siis suundusime vaikselt mööda tänavaid siksakitades Toomkiriku poole.
Nagu alati, ronisime Toomkiriku treppidest üles ja vaatasime sealt alla linna poole. Saime kokku ühe uudishimuliku ja julge kajakaga. Tema uudistas meid, meie teda ja kohe ikka täitsa lähedalt.
Kirikus sees käisime samuti. Kuulasime imelist orelimuusikat ja Kirke pani kõikidele lähedastele mõeldes ühe küünla põlema.
Käisime kiriku sambaid mõõtmas…
Kirke katsus, kas nad on ikka piisavalt tugevad
ja siis kohtasime ühte varest, kes uuris prügi ja lõpuks leidis midagi näksitavat samba vahelt. Eks seda prügi vedelemas nähes on alati kurb tunne, et miks küll inimesed ei suuda panna rämpsu prügikasti :(
Aeg hakkas õhtusse veerema ja meie seadsime sammud vaikselt sadama poole…
Selle praamiga me käisime päeval Suomenlinnas.
Ah jaa, sadama lähedal ehitatakse parasjagu välja väga lahedat ajaveetmisala, millest suur osa on juba valmis ja osa veel teha, aga 2017 suve lõpuks on kogu see kompleks valmis. Järgmisel pildil paistab servake linna välibasseinist, kus tulevikus saab rahvas ujumas käia.
Sellel alal on vahvaid toidukohti ja palju erinevaid istumis – pikutamisvõimalusi. Muusikat tehakse sel samuti, nagu järgmiselt fotolt näha.
Sealsamas kõrval on ka linna vaateratas.
Peale pikka ja väsitavat linnapäeva oli Kirke muidugi nõus puhkama igas võimalikus kohas ja õnneks polnud meil ka väga kiire laeva minemisega. Saime ninad päikese poole olemist nautida. Chill värk, noh :D
Ja saigi meie järjekordne päev Helsingis läbi. Hommikusest sajusest ja tuulisest ilmast polnud enam jälgegi ja meie olime oma päevaga vägagi rahul. Oli aeg minna laeva.
Kes ütles, et lapsed on õhtuks väsinud? Tantsimiseks leiavad nad alati jõudu.
Tallinnas tulime me sadamast välja nagu presidendiprouad kunagi. Ingel oli tütar autoga vastas ja minul poeg autoga :)