Puhkus

Tõepoolest. Kohe hakkan esmaspäevast puhkama oma viimast sellesuvist puhkusenädalat ja puhkus on olnud ning on veel edasigi superlahe.
Oleme palju käinud ringi, näinud, tegutsenud ja nagu ikka teinud ka tööd. Tööd püüan teha nii, et ikka puhkamiseks aega jääks, sest millal siis veel? Kui praegu endale asu natukenegi ei anna, siis ei jaksa ma seda ülejäänut 3/4 aastast vist üle elada. Suvel tuleb ikka endasse päikest korjata.
Ilmad on olnud fantastilised ja nii olemegi võtnud puhkusest, mis võtta annab. Iga vaba hetk loodusesse ja ujuma ja kui väljas ei kannata enam olla, teen kodus tööd. Kõige tähtsam on see, et olemine on selline – väga, väga zen! Ühesõnaga naudime täiel rinnal puhkust.
Kui ma parasjagu kuskil kedagi ei pildista, midagi ei õmble või pilte ei töötle, siis olen ma ilmselgelt kuskil vees. Kui suuremat lompi pole võtta, siis on hädapärast palavusest päästnud ka kodulähedane ujumiskoht – no ja Kirke puhul vahest ka veekauss rõdul ja minul jahe dušš. Sinna kodulähedasse veesilma aga kimame ratastega umbes täpselt 13 minutit. Meile lapsega meeldib see kiire 13 minutit. Sõidame võidu, teeme nalja ja mõtetes oleme juba vees. Kohale jõudes tuleb ruttu eemaldada seljast pealisriided, vaadata, kas vees on ruumi, lükata pardid kahte lehte ja karata vette. Jaaaa, ilmselgelt vesi säriseb ülekuumenenud kehadest.
Nendel päevadel, kui oleme kaugemale sattunud, siis käime kindlasti meres ujumas. Olgu või äike mere kohal, ikka ujume. Lisaks ujumisele on igal pool nii palju kohti, kus me oleme käinud ja veel tahame käia, et ma ei tea kohe, palju kilomeetreid me oleme maha vantsinud. Kahekesi ja koos meie keskmiste noortega. No ja vahest juhtub sedagi seigeldes, et lapse lemmikplätud annavad pika matkamise peale linnas saba. Siis tuleb mõnda aega kesklinnas paljajalu tatsata, kuni leidub kingapood, kust saab uued osta. Täiesti plaaniväline ost, aga mis teha. Eks meie seiklemistest tuleb veel edaspidigi juttu. Korraga ei mahu kõik teemasse.
Millest tahtsin aga veel kirjutada oli see, et kui puhkuse ajal ei pea hommikul vara ärkama, siis hommik on tõeline nauding. Õhtul teen arvutis tööd päris öösse välja ja ei pea muretsema, et hommikul vaja vara ärgata. Tööpäevadel käin muidu hommikul ikka esimesed 10 minutit kinniste silmadega ringi. Puhkuse ajal aga ajad ennast voodist üles just siis, kui pilk on juba kenasti selge.
Kui ma õhtul lõpetan töised asjad natuke varem, siis teen ma seda, mida tööl käies on vähe aega teha – loen oma Sensa ajakirju. Kui päeval on nii palav, et enam midagi ei taha ega suuda, siis ka loen Sensat.

sensa

Kuna meie peres on suurem enamus jooga lainel, siis ootamatult hakkas see väikestviisi külge ka tütrele. Üks päev siin tegin arvutis tööd ja silmanurgast märkasin, et laps on joogamati lahti rullinud ja teeb mingeid harjutusi. Kust ta need võtnud on? No ega ma ei tea. Kui ma ise teen harjutusi, siis üldiselt ta alles magab. Üks hetk oli ta unustanud ennast mediteerima ja kuna mul juhtus fotokas lauanurgal olema, oli hea võimalus teha plõks. Pärast sain muidugi pahandada, et misasja ma siin segan teda mediteerimise ajal :P

sensa

Ühesõnaga me puhkame, mõnuga – võtame, mis võtta annab. Näed isegi blogisse olen hakanud tihedasti öösiti või hommikuti kirjutama.
Ma nüüd loen sõrmedel kokku, kuhu me peame järgmisel nädalal jõudma või mida on vaja valmis teha…kahest käest jäi puudu :) See on kindel, et ülehomme tuleb teha pruutkleidi proov. Õhus on armastust….

This entry was posted in MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

2 Responses to Puhkus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga